Kuidas valgustada kodu pimedal aastaajal

Eesti sügis ja talv tähendavad pikki pimedaid õhtuid. Sel ajal mõjutab kodune valgustus mitte ainult seda, kui hästi me näeme, vaid ka ruumi meeleolu, keskendumist ja õhtust puhkust. Hea lahendus ei tähenda, et kogu kodu peab olema võimalikult eredalt valgustatud. Olulisem on paigutada õige valgus õigesse kohta.

1. Ära looda ainult ühele laevalgustile

Üks tugev valgusti keset lage teeb ruumi küll heledaks, kuid tulemuseks võivad olla teravad varjud ja väsitav kontrast. Mugavam interjöör tekib kolme valguskihi koostöös:

• Üldvalgus aitab ruumis liikuda ja annab ühtlase põhivalgustuse.
• Töövalgus valgustab köögitasapinda, söögilauda, lugemisnurka või töökohta.
• Aktsentvalgus toob esile seinapinna, riiuli, kunstiteose või muu interjööri detaili.

Kihiline valgustus muudab ruumi paindlikuks. Koristamiseks saab kasutada eredamat üldvalgust, õhtul aga jätta tööle vaid seinavalgustid, põrandalambi või mõned suunatud siinivalgustid.

2. Vali valguse toon vastavalt tegevusele

Värvustemperatuur märgitakse kelvinites. Pimedal ajal tasub kodus eri olukordi eristada:

• 2700–3000 K loob sooja ja rahuliku õhkkonna elutoas ning magamistoas.
• 3000–4000 K sobib kööki, tööpinnale ja kodukontorisse, kus on vaja selgemat nähtavust.
• Reguleeritava värvustemperatuuriga valgusti on hea valik ruumis, mida kasutatakse päeval töötamiseks ja õhtul puhkamiseks.

Kõik kodu valgustid ei pea olema täpselt sama tooniga, kuid ühe vaatevälja sees tasub vältida juhuslikku segu väga kollasest ja külmast sinakasvalgest valgusest.

3. Vaata luumeneid, mitte ainult vatte

Vatt näitab eelkõige elektritarbimist, luumen valguse hulka. Kaasaegne LED-valgusti võib väikese võimsuse juures anda palju valgust. Seetõttu tasub võrrelda valgusvoogu, valgusvihu nurka ja seda, kui suurele pinnale valgus jaotub.

Väga ereda üksiku valgusti asemel on sageli mugavam kasutada mitut nõrgemat valgusallikat. Nii saab ruumi eri tsoone eraldi juhtida ning kasutada ainult neid valgusteid, mida parasjagu vaja on.

4. Valgusta tegevuskohta, mitte tühja põrandat

Köögis peab valgus jõudma tööpinnale, mitte jääma inimese selja taha. Lugemisvalgus peaks tulema küljelt või veidi õla tagant. Söögilaua kohal aitab madalamal paiknev rippvalgusti luua omaette valgussaare.

Elutoas võib siinivalgustus ühendada üld- ja aktsentvalguse: osa valgusteid suunatakse ruumi, osa seinale või sisustusdetailidele. Seinavalgustid muudavad õhtuse valguse pehmemaks ja vähendavad vajadust kasutada kogu aeg tugevat laevalgust.

5. Väldi pimestamist ja tugevaid peegeldusi

Valgusti võib olla piisavalt võimas, kuid ikkagi ebamugav, kui valgusallikas paistab otse silma. Eriti oluline on see diivani, söögilaua, teleri ja koduse töökoha lähedal.

Kontrolli enne paigaldamist:

• kas istudes on valgusallikas otse nähtav;
• kas valgus peegeldub telerist või arvutiekraanilt;
• kas suunatav kohtvalgusti valgustab objekti, mitte inimese nägu;
• kas hajuti pehmendab valgust piisavalt.

6. Kasuta hämardamist ja valgusstseene

Pimedal hooajal kasutatakse valgustust palju tunde järjest. Hämardamine võimaldab õhtul valgust vähendada, ilma et ruum muutuks täiesti pimedaks. Nutikas juhtimine aitab salvestada näiteks töö-, külaliste-, filmi- ja õhtustseeni.

Koridoris, garderoobis ja majapidamisruumis võivad liikumisandurid vältida olukorda, kus valgus jääb tundideks põlema. Euroopa Liidus kasutatakse valgusallikatel A–G energiamärgist ning märgis näitab ka energiatarbimist 1000 töötunni kohta.

7. Tee õhtune valgus rahulikumaks

Päeva lõpus ei ole tavaliselt vaja sama eredat valgust kui koristamisel või töötamisel. Lülita tugev üldvalgus välja, vähenda heledust ja kasuta sooja valgusega põranda-, laua- või seinavalgusteid. Nii säilib ruumis hea nähtavus, kuid keskkond muutub puhkamiseks rahulikumaks.

Hästi kavandatud valgustus muudab pimeda hooaja kodus märksa meeldivamaks. Tutvu Luminance’i valgustite valikuga või küsi meilt nõu — aitame ühendada üld-, töö- ja aktsentvalguse üheks mugavaks tervikuks.

Allikas: Euroopa Komisjon — valgusallikad.